Diabeet ja kuulmishäired
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13053Abstract
Diabetes mellitus (suhkurtõbi, DM) on levinud krooniline metaboolne haigus. Rahvusvahelise diabeediföderatsiooni (International Diabetes Federation ( IDF)) andmetel on DMi levimus maailmas viimase kolme kümnendi jooksul kahekordistunud (1). Pidevalt kasvav diabeedi levimus kujutab suurt väljakutset tervishoiusüsteemile diabeediga seotud ägedate ja krooniliste tüsistuste tõttu (2). Krooniliste tüsistuste hulka kuuluvad peamiselt retinopaatia, nefropaatia ja neuropaatia. Viimasel paaril kümnendil on esile kerkinud tõendeid, mis näitavad, et diabeet on tihedalt seotud ka kuulmishäiretega. Kuna diabeet on äärmiselt heterogeenne haigus, eksisteerib endiselt palju teadmatust täpse kuulmiskahjustuse määra, lokalisatsiooni, tekkemehhanismi kohta.
Ülevaateartikli eesmärk on pakkuda lugejale infot diabeediga seotud kuulmissüsteemikahjustuse olemuse, selle sageduse, kahjustuse tekke patogeneetiliste mehhanismide ning kliinilise käsitluse kohta nende patsientide puhul. Artikli tarvis analüüsitud teadusuuringutes on diabeeti käsitletud tervikuna, eristamata selle erinevaid tüüpe.
Eesti Arst 2016; 95(8):530–535
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
