Vereseerumi kasvajamarkerite kasutamine kliinilises praktikas

Authors

  • Marge Kütt
  • Vahur Valvere

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13139

Abstract

Vähi biomarkeri täpne definitsioon puudub. Tegemist on biomolekulidega, mida esineb nii veres, kudedes kui ka kehavedelikes. Neid biomolekule toodavad kasvajarakud või nende suurenenud tootmist mittekasvajalistes rakkudes saab seostada pahaloomulise kasvaja olemasoluga organismis. Vähi biomarkeritena on kasutusel geneetilised mutatsioonid, translokatsioonid ja geenide ekspressioonimustri muutused, mida uuritakse nii perifeerses veres kui ka kudedes. Vähi valguliste biomarkerite hulka kuuluvad hormoonid ja paljud erineva funktsiooniga valgud: ensüümid, glükoproteiinid, onkofetaalsed antigeenid ja retseptorid, mida uuritakse sagedamini verest.

Artiklis on keskendutud just valguliste biomarkerite kasutamisele ning käsitletud neid kasvajamarkerite nimetuse all. Tegemist on kliinilises praktikas kõige rohkem kasutatud vähi biomarkeritega, mille tõlgendamisprobleemidega puutuvad kokku paljude erialade praktiseerivad arstid.

Eesti Arst 2016; 95(9):597–603

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2016-10-25

How to Cite

Kütt, M., & Valvere, V. (2016). Vereseerumi kasvajamarkerite kasutamine kliinilises praktikas. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13139

Issue

Oktoober 2016

Section

KOOLITUSARTIKKEL

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.