Krooniline gastriit
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13168Abstract
Hoolimata kroonilise gastriidi levimuse vähenemisest viimastel aastakümnetel on krooniline gastriit endiselt sage raske pandeemiline nakkushaigus, mille tagajärjel tekkivad peptiline haavand ja maovähk võivad olla tüsistuste tõttu fataalsed. Rohkem kui pool rahvastikust maailmas põeb tõenäoliselt kroonilist gastriiti. Kroonilise gastriidi peamiseks põhjuseks on Helicobacter pylori (H. pylori) nakkus lapseeas. Mao limaskesta elukestva põletiku tagajärjel areneb aastate jooksul atroofiline gastriit. See omakorda põhjustab mao limaskesta funktsiooni häireid ja atroofilise gastriidi lõppstaadiumis kujuneb välja püsiv anatsiidsus. Atroofiline gastriit ja sellest tulenev maohappe kadumine on maovähi tekke kõige olulisemad sõltumatud riskitegurid. Lisaks põhjustavad mao limaskesta atroofia ning anatsiidsus B12-vitamiini, mikroelementide (raud, kaltsium, tsink, magneesium), toitainete ja ravimite imendumise häireid. Kroonilise gastriidi ja selle staadiumite diagnoosimiseks kasutatakse lisaks mao limaskesta patohistoloogilisele uuringule mitmeid H. pylori kolonisatsiooni ning mao funktsiooni peegeldavaid biomarkereid, näiteks H. pylori antikehad, pepsinogeen I ja II ning gastriin-17 vereseerumis.
Eesti Arst 2016; 95(10):637–643
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.