Eesti õpilaste liikumisaktiivsus koolipäeva jooksul
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13251Abstract
Taust ja eesmärgid. Aktiivne liikumine peaks kuuluma kõigi laste ja noorte igapäevaellu, kuna see toetab mitmekülgselt nende arengut ja heaolu. Uuringu eesmärk oli kirjeldada I ja II kooliastme õpilaste liikumisaktiivsuse (LA) taset ja kehaliselt mitteaktiivse aja (KMA) osakaalu koolipäeva eri osades.
Metoodika. LA taseme selgitamiseks viidi detsembrist 2014 kuni maini 2015 läbi mõõtmised I ja II kooliastme õpilaste hulgas üle-eestilise juhuvalimi põhjal valitud 13 koolis. Õpilased (n = 636) kandsid aktseleromeetrit ja täitsid liikumispäevikut seitsmel järjestikusel päeval.
Tulemused. I kooliastmes liikus LA soovituste kohaselt 29,3% ja II kooliastmes 17,5% (p = 0,003) õpilastest ning KMA moodustas kogu ärkveloleku ajast vastavalt 54,8% ja 62,7% (p < 0,001). Koolis viibitud ajast moodustas mõõdukas kuni tugev liikumisaktiivsus (MTLA) ligikaudu veerandi kogu päeva MTLAst (I kooliaste 23,6%; II kooliaste 28,5%). Kehalise kasvatuse tunnist 28,3% moodustas MTLA ning 29,5% oli KMA.
Järeldused. Laste aktiivse liikumise osa koolipäeva jooksul moodustab olulise osa kogu päeva liikumisaktiivsusest, kuid siiski on õpilaste üldine LA tase madal. Seetõttu on vaja planeerida ja ellu viia tõenduspõhiseid sekkumisi, mis toetaks õpilaste liikumisaktiivsust ning vähendaks KMAd koolipäeva eri osades.
Eesti Arst 2016; 95(11):716–722
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
