Kehvema tervisega inimesed hindavad tervishoiusüsteeme kriitilisemalt – Eesti ja 14 teise Euroopa riigi võrdlus
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13371Abstract
Taust. Mitmed uuringud on näidanud, et kehvema tervisega inimesed kalduvad olema tervishoiusüsteemiga vähem rahul kui parema tervisega inimesed. Samas on teada, et tervishoiusüsteemiga rahulolu võib sõltuda tervishoiusüsteemivälistest teguritest. Näiteks on erinevate riigisüsteemide rahulolude vahel tugev seos.
Eesmärk. Võrrelda erineva terviseseisundiga inimeste rahulolu tervishoiusüsteemiga Eestis ja veel 14 Euroopa riigis ning analüüsida selle seost üldise rahuloluga riigisüsteemiga ning sissetulekute ja terviseteenuse saamisega.
Metoodika. Artiklis on kasutatud Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aasta vooru andmeid. Uuring on esinduslik 15aastaste ja vanemate tavaleibkondades elavate inimeste puhul. Andmeid koguti 2014. aastal silmast silma intervjuudega. Inimeste rahulolu tervishoiusüsteemiga mõjutavaid tegureid analüüsiti sammsammulise lineaarse regressioonianalüüsi abil.
Tulemused. Tulemused näitavad, et inimese tervis ja rahulolu tervishoiusüsteemiga on enamikus Euroopa riikides omavahel seotud. Enamasti on kehvema tervisega inimesed tervishoiusüsteemi suhtes kriitilisemad. Rahulolu tervishousüsteemiga on seotud ka üldise rahuloluga riigi valitsusega. Austrias, Rootsis ja Sloveenias on kehvema tervisega inimeste kriitilisem hinnang tervishoiusüsteemile seotud üldise hinnanguga kogu valitsuse tööle. Eestis ning Belgias sõltuvad parema ja kehvema tervisega inimeste hoiakud eelkõige nende sissetulekust.
Järeldused. Eestis on kehvema tervisega inimeste väiksem rahulolu tervishoiusüsteemiga seletatav eelkõige nende inimeste väiksemate majanduslike võimalustega. Eestis on vaja uurida sissetulekute täpsemat mõju tervishoiusüsteemi kasutusele.
Eesti Arst 2017; 96(3):129–136
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
