Stereotaktilise kiiritusravi rakendamine oligometastaatilise kasvaja korral
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13372Abstract
Varem on metastaatilise kasvaja ravi keskmes olnud palliatiivne süsteemne ravi. Viimasel ajal osutatakse üha rohkem tähelepanu oligometastaatilisele haigusele, mida peetakse potentsiaalselt ravitavaks, kui lähtuda väljapakutud hüpoteesist, et vähi metastaseerumist võiks peatada varajases etapis siirdeid külvavate kloonide (oligometastaaside) hävitamisega. Tõeliseks oligometastaatiliseks haiguseks peetakse seisundit, mille korral esineb maksimaalselt kuni 5 metastaatilist kollet tuvastatud primaarse kasvaja puhul. Tänapäeval kasutatakse üksikute metastaaside eemaldamiseks kõige sagedamini kirurgilist resektsiooni. Samas on kirurgilise ravi võimalused piiratud enam kui pooltel patsientidest sõltuvalt haige üldseisundist ja kaasnevatest haigustest, metastaaside iseloomust ning asukohast. Üha populaarsemaks ja efektiivsemaks alternatiiviks oligometastaatilise haiguse ravis on muutunud stereotaktiline erinevate kehapiirkondade kiiritusravi (ingl stereotactic body radiotherapy – SBRT või ingl stereotactic ablatiive radiation therapy – SABR). SBRT ja/või SABR on täppiskiiritusravi (TKR) viisid, mille puhul kasutatakse ühe fraktsiooni kohta suurt kiirgusdoosi, fookustades selle täpselt tuumorisse ning säästes maksimaalselt ümbritsevaid kudesid.
Ülevaates on tutvustatud TKRi võimalusi erinevate kasvajate algkollete ja lokalisatsiooniga oligometastaaside puhul.
Eesti Arst 2017; 96(3):137–143
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.