Pityriasis rubra pilaris – erütrodermia haruldane põhjus. Haigusjuhu kirjeldus
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13594Abstract
Eütrodermia on äge dermatoloogiline seisund, mille korral esineb nahal generaliseerunud erüteem, mis haarab 85–90% kehapinnast ning millega kaasneb sageli ketendus. Erütrodermiat esineb üldrahvastikus 0,9–1 juhtu 100 000 inimese kohta (1), vastsündinuperioodis 0,11% (2). Täiskasvanutel tekib erütrodermia sagedamini psoriaasi ja atoopilise dermatiidi ägenemisel (3). Lisaks võivad erütrodermiat põhjustada mõned harva esinevad haigused (pityriasis rubra pilaris, naha T-rakklümfoom jt). Euroopas on imikutel esineva erütrodermia põhjustena nimetatud immuundefitsiitsust, ihtüoosi ja Nethertoni sündroomi (4, 5), Indias stafülokokilist eksfoliatiivset dermatiiti ja kandidoosi (6). Ravimitest tingitud erütrodermia on sagedamini seotud järgmiste ravimitega: sulfonamiidid, malaariavastased ravimid, penitsilliin, ampitsilliin, isoniasiid, streptomütsiin, mittesteroidsed põletikuvastased ained, kaptopriil, tsimetidiin (7). Ravimireaktsioonide osakaal varieerub eri uuringutes 5–28% (2, 8, 9). Kui erütrodermia kujuneb olemasoleva dermatoosi foonil, siis ei põhjusta seisund diagnostilisi raskusi, kuid eelneva haiguse puudumise korral võib jääda erütrodermia põhjus selgusetuks (idiopaatiline erütrodermia).
Artiklis on esitatud 16aastase noormehe haigusjuht, kellel oli erütrodermia põhjuseks pityriasis rubra pilaris (PRP).
Eesti Arst 2017; 96(7):411–414
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
