Hüponatreemia
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13811Abstract
Hüponatreemia on oluline ja sage organismi elektrolüütide tasakaalu häire, mille korral on seerumi naatriumisisaldus alla 135 mmol/l. Hüponatreemiat võib klassifitseerida seerumi naatriumisisalduse, häire kujunemise kiiruse, sümptomite raskusastme, seerumi osmolaalsuse ja ringleva verehulga seisundi järgi. Sümptomid võivad olla vähe väljendunud, kuid võivad olla ka rasked nagu oksendamine, südame-hingamisprobleemid, somnolentsus, epileptilised hood ja teadvusekadu. Rasked neuroloogilised sümptomid tekivad enamasti seerumi väga väikse naatriumisisalduse korral, kui tekib vedeliku ümberpaiknemine kudedes ja ajuturse.
Hüponatreemia ravis tuleb leida tasakaal, et vältida kahe võimaliku tüsistuse – ajuturse ja osmootse demüelinisatsiooni sündroomi – teket. Siin on oluline osa seerumi naatriumisisalduse korrigeerimise kiirusel. Ohutuks peetakse seerumi naatriumisisalduse suurendamist kuni 10 mmol/l võrra esimesel ööpäeval ja edasi kuni 8 mmol/l võrra iga järgneva 24 tunni jooksul, kuni seerumi naatriumisisaldus on 130 mmol/l. Artiklis on kirjeldatud ka osmootse demüelinisatsiooni sündroomiga haigusjuhtu.
Eesti Arst 2017; 96(9):513–521
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.