Mitteelustamise otsus Eestis

Authors

  • Eva Antsov
  • Saara Sadrak
  • Katrin Elmet
  • Rainer Ratnik
  • Juuli-Ann Tähiste
  • Eno-Martin Lotman

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13812

Abstract

Ravitahe, sealhulgas mitteelustamise otsus (ingl do not resuscitate, do not attempt resuscitation order), on inimese juhis oma ravieelistuste kohta hetkeks, kui ta ise ei ole enam otsustusvõimeline. Mitteelustamise otsuse tegemise võib algatada ka arst, kui peab seda patsiendi terviseseisundist lähtuvalt sobilikuks. Mitteelustamise tava sai alguse Ameerika Ühendriikides, kui mõisteti, et kõigi kliinilises surmas patsientide elustamine ei saa olla ega ole tulemuslik ja patsientide käsitlus elu lõpus jätab tõsiselt soovida. Eestis on ravitahe ja mitteelustamise tava õiguslikult reguleerimata ning ka arstkonnal puuduvad ühtsed arusaamad ja tegevusjuhised. Artiklis on toodud põgus ülevaade mitteelustamise tekkeloost, praktikast Eestis ja näiteid teistest riikidest ning arutletud mitteelustamise eetilise tagamaa, sotsiaalse tähenduse ja Eesti õigusloome puudujääkide üle ravipiirangute kontekstis.

Eesti Arst 2017; 96(9):523–531

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2017-10-30

How to Cite

Antsov, E., Sadrak, S., Elmet, K., Ratnik, R., Tähiste, J.-A., & Lotman, E.-M. (2017). Mitteelustamise otsus Eestis. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13812

Issue

Oktoober 2017

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.