Pneumokoki konjugeeritud vaktsiiniga vaktsineerimise kulutõhusus Eesti vastsündinute kohordis*

Authors

  • Indrek Saar
  • Inga Posiuniene
  • Jan Olbrecht
  • Benedetto Simone
  • Oscar Leeuwenkamp
  • Nicolas Van de Velde

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13876

Abstract

Taustteave ja eesmärgid. Eesti kaalub pneumokoki konjugeeritud vaktsiini (PCV) lisamist riiklikku immuniseerimiskavasse, et vähendada invasiivse pneumokokilise infektsiooni (IPD), kopsupõletiku ja ägeda keskkõrvapõletikuga (AOM) seotud haiguskoormust. Artiklis esitatud kulutõhususe analüüsis (CEA) määrati vaktsiini hind, mille korral vaktsineerimine pneumokoki mittetüpiseeritava Haemophilus influenzae D-proteiini konjugeeritud vaktsiiniga (PHiD-CV) oleks võrreldes mittevaktsineerimisega kulutõhus.

Metoodika. Markovi mudel kohandati Eesti oludele, vastavate andmete olemasolu korral kasutati Eesti andmeid, nende puudumisel on kasutatud kirjanduses avaldatud andmeid. Eeldused vaktsiini efektiivsuse (VE) kohta pärinevad suurtest ja avaldatud PCVde uuringutest. Baasstsenaariumi analüüsis kasutatud parameetrid valideeris ekspertide rühm ja alternatiivseid stsenaariume uuriti tundlikkuse analüüsis. Kohorti vaktsineeritakse 2., 4. ja 12. kuul, eeldatav vaktsineerimisega hõlmatus on 95% ja jälgitakse kogu ülejäänud elu, seejuures on tervishoiu rahastaja perspektiivist aastane diskonteerimismäär 5%.

Tulemused. Baasstsenaariumi analüüsis hoiab vaktsineerimine PHiD-CV-ga Eesti 13 555 lapsega vastsündinute kohordis nende eluajal mittevaktsineerimisega võrreldes ära 3801 AOMiga seotud ambulatoorset visiiti, 240 tümpanostoomiatoru paigaldamist (TTP), 92 pneumooniajuhtu, 85 IPD-juhtu ja 14 surmajuhtu. Vaktsineerimise koguefektiivsuseks kujunes 290 diskonteerimata (43 diskonteeritud) võidetud kvaliteetset eluaastat ja otsese diskonteerimata kogukuluna säästetud 325 043 eurot (125 353 eurot diskonteeritud kogukuluna). Arvestades, et Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe inimese kohta on 15 301 eurot (2014), ja võttes arvesse üksnes otseseid diskonteeritud kulusid, võib vaktsineerimise programmi pidada äärmiselt kulutõhusaks (täiendkulu tõhususe määr (ICER) < 1-kordne SKP inimese kohta), kui vaktsiini hind on alla 24,19 eurot annus (vastavalt 45,12 eurot ja 66,05 eurot annus, kui ICER on 2kordne SKP inimese kohta ja 3kordne SKP inimese kohta). Alternatiivsete stsenaariumite korral, kui kohordi kaitse netoefekt oleks poole väiksem kui baasstsenaariumis, oleks aastane diskonteerimismäär 3%, või kui võtta arvesse tootlikkuse vähenemist, siis jääks vaktsineerimine allapoole äärmise kulutõhususe läviväärtust vaktsiini hindade korral vastavalt 20,22 eurot annus, 39,43 eurot annus ja 24,49 eurot annus.

Järeldused. Mudel prognoosib, et PCVga vaktsineerimine oleks Eesti tingimustes äärmiselt kulutõhus vaktsiini hinna korral alla 24,19 eurot annus ja kulutõhus kuni vaktsiini hinnani 66,05 eurot annus.

Eesti Arst 2017; 96(10):577–588

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2017-11-24

How to Cite

Saar, I., Posiuniene, I., Olbrecht, J., Simone, B., Leeuwenkamp, O., & Van de Velde, N. (2017). Pneumokoki konjugeeritud vaktsiiniga vaktsineerimise kulutõhusus Eesti vastsündinute kohordis*. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13876

Issue

November 2017

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.