Perioperatiivne maosisu aspiratsioon Tartu Ülikooli Kliinikumis
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13877Abstract
Taust. Aspiratsioonipneumoniit on haruldane anesteesiaga seotud tüsistus, mille põhjustab operatsiooniaegne maosisu regurgitatsioon ja aspiratsioon. Meie uuringu eesmärk oli retrospektiivselt hinnata perioperatiivse aspiratsioonipneumoniidi esinemissagedust, käsitlust ja riskitegureid Tartu Ülikooli Kliinikumis aastatel 2011–2014.
Meetodid. Uurisime retrospektiivselt 80 133 täiskasvanute ja laste anesteesiajuhtu Tartu Ülikooli Kliinikumis aastatel 2011–2014, neist anesteesiatest 17 387 (21,7%) olid erakorralised. Kasutades anesteesia probleemjuhtude registrit ja elektroonilist haiguslugu, leidsime 44 juhtu, kus esines maosisu regurgitatsioon. Eristasime perioperatiivset aspiratsiooni regurgitatsioonist maosisu olemasolu järgi trahheobronhiaalpuus ja/või radioloogilise leiu järgi. Juhtusid hindas üks uurija, et määrata esinenud diagnoos, riskitegurid ja hinnata juhu käsitlust.
Tulemused. 44 patsiendil uuringurühmas toimus maosisu regurgitatsioon ja 20 juhul leidis kinnitust perioperatiivne maosisu aspiratsioon. 33 patsiendil olid riskitegurid regurgitatsiooni toimumiseks ning 24 patsiendil mitu riskitegurit; sagedamad riskitegurid olid erakorraline operatsioon ja gastroenteraalne haigus anesteesia põhjusena. Anesteetiline käsitlus ei mõjutanud aspiratsiooni sagedust ega tulemit. 4 patsienti, kel kinnitati maosisu aspiratsiooni diagnoos, surid pulmonoloogiliste tüsistuste tõttu. Maosisu perioperatiivse regurgitatsiooni esinemissagedus oli 1 : 1821, aspiratsioonipneumoniidi esinemissagedus 1 : 4007 ja suremus 1 : 20 033.
Järeldused. Anesteesiaaegse regurgitatsiooni ja maosisu aspiratsioonist tingitud kopsukahjustuse esinemissagedus ja suremus on Tartu Ülikooli Kliinikumis suurem, kui varasemates rahvusvahelistes uuringutes on näidatud. Põhjuste täpsemaks analüüsimiseks oleks vaja korraldada prospektiivne uuring.
Eesti Arst 2017; 96(10):589–596
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
