Nüüdisaegsed psühhotroopsed ained ning nende mõju hingamisfunktsioonile
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.13879Abstract
Mürgistused psühhotroopsete ainetega moodustavad suure osa kiirabi väljakutsetest ning on peamiseks mürgistussurmade põhjuseks Eestis. 21. sajandil on märkimisväärselt suurenenud keemiliselt toodetud uimastite (ingl designer drugs) kasutamine, mille hulka kuuluvad fentanüüli analoogid, sünteetilised kannabinoidid ja katinoonid.
Väikses annuses põhjustavad opioidid hingamisrütmi muutusi pre-Bötzinger complex’i kaudu. Suuremate annuste tarvitamisel väheneb hingamismaht, mis on ilmselt osalt põhjustatud kemoretseptorite vähenenud toimest. Sünteetiliste kannabinoidide sagedasemad kõrvaltoimed on tahhükardia, ärevus, iiveldus, kuid kirjeldatud on ka hingamisseiskust. Narkootilistes vannisoolades leiduvate katinoonide toime sarnaneb amfetamiini toimega ja sellega kaasneb ka suurenenud kardiovaskulaarne risk. Teiseks suureks kõrvaltoimete rühmaks on neuroloogilised häired. Võib esineda düspnoe, harvem äge respiratoorne düstress või hingamisseiskus.
Eesti Arst 2017; 96(10):605–609
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
