Müoopiaga ja nägemishäireteta inimeste elukvaliteet, kehaline aktiivsus, kaela- ja õlavöötmevaevused, liigesliikuvus, rüht ja tasakaal
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.14029Abstract
Taust ja eesmärk. Müoopia ehk lühinägevus on üks enam levinud silma refraktsioonihäiretest, mis võib põhjustada mitmeid raskusi igapäevaelu toimingutega hakkamasaamisel. Uuringu eesmärk oli võrrelda müoopiaga ja nägemishäireteta inimeste elukvaliteeti, kehalist aktiivsust, valu esinemist kaela- ja õlavöötmepiirkonnas, liigesliikuvust, rühti ja tasakaalu.
Meetodid. Uuringus osales 11 müoopiaga (–2,5 kuni –5 dioptrit) ja 11 nägemishäireteta inimest vanuses 30–39 aastat. Elukvaliteeti hinnati küsimustikuga SF-36 (36 Item Short Form Health Survey), elukvaliteedi ja nägemisvõimekuse seost NEI-VFQ25-ga (National Eye Institute Visual Function Questionnaire), kehalist aktiivsust GPAQga (Global Physical Activity Questionnaire), kaelavalu NBQga (Neck Bournemouth Questionnaire) ja VASiga (Visual Analogue Scale). Lülisamba kaelaosa ja õlaliigeste aktiivset liikuvust hinnati goniomeetritega, rühti hinnati vaatluse teel, lülisamba sagitaalsuunalist kõverust mõõdeti skoliomeetriga ja tasakaalu Rombergi tandemseisu testiga.
Tulemused ja järeldused. Müoopiaga inimestel esines rohkem kaelavalu ning nägemisfunktsiooniga seotud elukvaliteedi halvenemist kui nägemishäireteta inimestel. Müoopiaga inimeste üldine elukvaliteet, kehalise aktiivsuse tase, lülisamba kaelaosa ja õlaliigeste liikuvus, rüht, lülisamba kõverus sagitaaltasapinnas ja tasakaal ei erinenud kontrollrühma samadest näitajatest.
Eesti Arst 2018; 97(1):12–20
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
