Krooniliste dermatoosidega patsientide emotsionaalne seisund ja elukvaliteet, seosed isiksuseomadustega
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.14071Abstract
Taust. Uuringuid, kus oleks võrreldud erinevate krooniliste dermatooside korral esinevate psühholoogiliste tegurite erinevusi või osakaalu, on vähe. Põhilistes võrdlusuuringutes on tegemist teiste üldiste krooniliste haigustega. Väga vähe on töid, kus on pööratud tähelepanu ka isiksuseomadustele.
Eesmärk. Uurida krooniliste põletikuliste nahahaiguste seoseid emotsionaalse seisundi ja elukvaliteediga ning analüüsida haiguse, isiksuseomaduste ja elukvaliteedi seoseid.
Metoodika. Uuringus kasutati enesekohaseid küsimustikke: emotsionaalse enesetunde küsimustikku, mis on enesehinnanguline skaala depressiooni ja ärevuse sümptomite hindamiseks; Rootsi ülikoolide isiksuseskaalat isiksuseomaduste hindamiseks; dermatoloogilise elukvaliteedi küsimustikku (DLQI) ja tervisest sõltuva elukvaliteedi küsimustikku (RAND 36).
Tulemused. Kroonilised dermatoosid seostusid emotsionaalse düstressi sümptomitega, eriti insomnia ja üldärevusega. Kõigis haiguste gruppides oli elukvaliteet kehvem kui kontrollrühmas. Üldise tervisest sõltuva elukvaliteedi korral oli patsientidel võrreldes tervetega suurem väsimus, madalam energiatase, madalam emotsionaalne heaolu ja rohkem valu. Isiksuseomadusest seostusid kehvema elukvaliteediga somaatiline ärevus ja kibestumine.
Järeldused. Uuringust selgus, et krooniliste nahahaigustega patsientidel on rohkem depressiooni, üldärevuse ja insomnia sümptomeid. Seetõttu tuleb igapäevapraktikas nende probleeme märgata. See on vajalik, et alustada õigel ajal ravi, mis omakorda tagaks nahahaigusest parema tervistumise ja soodustaks elukvaliteedi paranemist.
Eesti Arst 2018; 97(3):124–132
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
