Erektiilse düsfunktsiooni ja arteriaalse hüpertensiooni seosed
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.14117Abstract
Erektiilne düsfunktsioon (ED) on püsiv võimetus saavutada või säilitada rahuldavaks seksuaalseks vahekorraks piisavat erektsiooni. Tegu on sagedasima meeste seksuaalfunktsiooni häirega, mis vähendab oluliselt patsientide ja nende seksuaalpartnerite elukvaliteeti ning võib sageli olla peamine motivaator arstiabi poole pöödumiseks. Enim levinud on vaskulaarse geneesiga ED, mille põhjuseks on peenise arterite aterosklerootiline kahjustus. ED esinemissagedus on suurem kaasuvate südame-veresoonkonnahaiguste või riskitegurite, näiteks arteriaalse hüpertensiooni korral. ED võib sageli olla esimene kaebus patsiendil, kellel esineb diagnoosimata südame isheemiatõbi või perifeersete arterite haigus, seetõttu peaks ED avaldumine juhtima tähelepanu ka patsiendi kardiovaskulaarsele riskiprofiilile. Erektiilset funktsiooni võivad mõjutada antihüpertensiivsed ravimid, mistõttu on ED ravi alustamisel fosfodiesteraas-5 (PDE-5) inhibiitoritega vaja korrigeerida raviskeemi ka potentsiaalselt erektiilset funktsiooni pärssivate ravimite suhtes.
Eesti Arst 2018; 97(4):194–201
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
