Kerge ajutrauma
Abstract
Kerge ajutrauma ehk kommotsioon on traumajärgne funktsionaalne ajutegevuse häire, mille puhul ei teki ajus makroskoopilisi struktuurseid muutusi. Kerge aju trauma diagnoositakse, kui kannatanul on trauma järel esinenud vähemalt üks järgmistest sümptomitest: teadvusekadu kuni 30 minutit, amneesia kuni 24 tunni vältel, mentaalsed häired, neuroloogilised ärajäämanähud, trauma raskus hinnatuna Glasgow’ koomaskaalal 30 minuti jooksul pärast traumat 13–15 palli. Raviks ordineeritakse füüsiline ja psüühiline rahu 3–5 päeva jooksul, seejärel suurendatakse aegamööda koormust. Enamikul patsientidest taanduvad ägedad vaevused ja sümptomid 2 nädala jooksul. Samas jäävad ligi pooltel patsientidel kommotsiooni järel umbes poole aasta vältel püsima kerged emotsionaalsed ja kognitiivsed häired ning suurenenud väsimus. Somaatiliste ja kognitiivsete häiretega kommotsioonijärgne sündroom esineb kuni 6%-l patsientidest. Viimaste aastate uuringutega on püütud leida võimalusi esile tuua kommotsioonijärgseid muutusi ajukoes MRT-uuringul ja kommotsiooni võimalikkust kinnitavaid biomarkereid verest.
Eesti Arst 2018; 97(7):370–374
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
