Meelelahutus, mis võib kurdistada
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.14250Abstract
Tavaliselt peetakse kuulmise halvenemise põhjuseks vananemist, kõrvahaigusi ja -traumasid ning tööstuslikku müra. Viimasel ajal on sellesse nimistusse lisandunud vaba aja veetmisega seotud tegevused, nt kontsertide külastamine, muusika kuulamine koduste helitehniliste vahenditega, eriti aga kõrvaklappidega muusika kuulamine. Nende tegevuste eesmärk on küll pakkuda meelelahutust, kuid liiga suure valjuse tõttu on seda hakatud seostama kuulmise halvenemise ja tinnituse esinemisega üha nooremas eas (nt kontserdiväljakutel võib heliintensiivsuse tase ulatuda 95–115 detsibellini). Seda seost kinnitavad ka mitmed uurimistulemused. Risk on iseäranis suur noortel, kes kasutavad muusika kuulamiseks ohtralt kõrvaklappe, mille puhul on müra ümbritsevate inimeste ja lähedaste jaoks n-ö nähtamatu iseloomuga. Artiklis on antud ülevaade sellealastest uuringutest ning käsitletud kaasaegsete helisalvestiste eripärast tulenevat kuulmislanguse riski suurenemist. Kahjuks puuduvad Eesti kohta sellekohased uuringud ja statistiliselt usaldusväärne ülevaade kuulmiskao ulatuse kohta Eesti inimeste seas.
Eesti Arst 2018; 97(8):424–428
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
