Unehäired Parkinsoni tõvega patsientidel: unehäirete küsimustiku PDSS-2 kohandamine eesti keelde
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.14311Abstract
Sissejuhatus. Unehäired on sagedased mittemotoorsed häired Parkinsoni tõve (PT) korral. Unehäirete hindamiseks on mitmeid küsimustikke, sealhulgas enam kasutatud Parkinsoni tõve uneskaala 2. versioon (ingl Parkinson’s Disease Sleep Scale, PDSS-2). Uuringu eesmärk oli tõlkida ja kohandada PDSS-2 eesti keelde lingvistilise valideerimise meetodil ning testida seda esmase valimi peal, lisaks näidata seost unehäirete ja teiste PT sümptomite vahel.
Metoodika. Uuritav valim koosnes 39 eesti keelt emakeelena kõnelevast patsiendist, kellel oli varem diagnoositud PT. Lisaks unehäiretele hinnati igal uuritaval haiguse raskusastet, emotsionaalset ja kognitiivset seisundit ning elukvaliteeti.
Tulemused. Uuritavate une kestuse mediaan oli 7,0 (3,5–14) tundi. PDSS-2 punktisumma oli keskmiselt 13 (0–37) punkti maksimaalsest 60-st (suurem skoor näitab raskemat unehäiret). PDSS-2 suurem skoor oli negatiivses korrelatsioonis une kestusega; positiivses korrelatsioonis halvema kognitiivse seisundi, viletsama elukvaliteedi, depressiooni ning enam väljendunud PT sümptomaatikaga. Lineaarse regressioonianalüüsi alusel olid PDSS-2 punktisumma olulisemateks mõjutajateks unekestus, depressioon, elukvaliteet ning teised PT mittemotoorsed sümptomid.
Järeldused. Unehäired on PT-haigete seas levinud mittemotoorsed häired, mis on korrelatsioonis depressiooni ja halvenenud kognitsiooniga ning elukvaliteedi langusega. Uurimistöö praktiliseks väärtuseks on ametlikult eesti keelde tõlgitud uneskaala, mis võimaldab hinnata PT-patsientidel esinevaid unehäireid.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
