Rasestumisvastaste meetodite kasutamine 16–44aastaste naiste hulgas Eestis: levimus, sotsiaalmajanduslikud ja tervishoiuteenustega seotud võimalikud barjäärid

Abstract

Taust ja eesmärk. Eestis on juba kaks aastakümmet kättesaadavad kõik tänapäevased rasestumisvastased meetodid (RVM). Siiski on eelnevad uuringud näidanud, et suur osa naistest kasutab jätkuvalt mittetõhusaid RVMe (katkestatud suguühe, kalendrimeetod, spermitsiidid) või ei kasuta midagi olukorras, kus nad rasedust ei soovi. Uuringu eesmärk oli analüüsida viimases seksuaalvahekorras RVMi kasutamist ja sellega seotud sotsiaal-majanduslikke tegureid 16–44aastastel naistel Eestis ning selgitada välja võimalikud barjäärid RVMi kasutamisel.

Metoodika. Uuring põhines Eestis 2014. aastal tehtud läbilõikelisel Eesti naiste tervise uuringul seksuaal- ja reproduktiivtervise, tervisekäitumise, hoiakute ja tervishoiuteenuste kasutamise kohta. Uuringu valimi aluseks oli rahvastikuregister, millest võeti Eesti naisrahvastikust kihitatud juhuvalim vanuserühmiti: 16–17, 18–24, 25–34 ja 35–44 eluaastat. Valimi suurus oli 5233 naist ning andmeanalüüsiks sobivate küsimustike arv oli 2413. Seoste leidmiseks sotsiaal-majanduslike tegurite, barjääride ja RVMi kasutamise vahel kasutati logistilist regressioonanalüüsi.

Tulemused ja järeldused. 74,8% Eesti naistest vanuses 16–44 aastat kasutas tõhusat RVMi, mittetõhusate RVMide kasutajaid oli 16,1% ning 9,1% ei kasutanud viimases seksuaalvahekorras ühtegi RVMi. Kõige enam kasutatud RVM oli kondoom, millele järgnes kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine. Sotsiaal-majanduslikeks teguriteks, mis olid seotud mittetõhusa RVMi või RVMide mittekasutamisega, osutusid vene keel emakeelena, elukoht ühes viiest Eesti suurimast linnast, madal haridustase ning majanduslikud raskused. Uuritud tervishoiuteenustega seotud barjäärid RVMi valikut Eestis ei mõjutanud.