20 aastat maksasiirdamist Eestis
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.14752Abstract
Taust ja eesmärk. Maksasiirdamine on maksapuudulikkuse ravis levinud meetod. Töö siht oli analüüsida aastatel 1999–2018 TÜ Kliinikumi kirurgiakliinikus siiratud maksaga haigete ravitulemusi.
Meetodid. Haiguslugude alusel analüüsiti retrospektiivselt maksasiirdamise ravitaktikat, esinenud komplikatsioone, nende ravi ja haigete siirdamisjärgset elulemust ning surmapõhjusi. Analüüsimisel eristati maksasiirdamise juurutamise perioodi aastatel 1999–2008 ning siirdamise arendamise perioodi aastatel 2008–2018.
Tulemused. Juurutamise perioodil võeti siirdamise ootelehele 34 patsienti, neist 75% suri ootelehel olles maksapuudulikkuse süvenemise tõttu. Maks siirati 8 patsiendile. Neist 10 aasta möödudes elas 4 patsienti, 10 aasta elulemus oli 50%. Arendamise perioodil oli ootelehel 96 haiget, neist 17% suri ootelehel olles, maks siirati 76 haigele. Siirdamise järel esines bakteriaalne infektsioon 30%-l patsientidest, koe äge äratõukereaktsioon 8%-l, operatsioonijärgseid biliaarseid tüsistusi oli 32%-l ning vaskulaarseid tüsistusi 18%-l patsientidest. Üldine letaalsus oli sel perioodil 26%, siirdamisjärgne ühe aasta elulemus 81% ja viie aasta elulemus 73%.
Järeldused. 1. Maksasiirdamise arendusperioodil meie töörühma saavutatud ravitulemused – suremus ootelehel olles, siirdamisjärgsete komplikatsioonide esinemine ning nende ennetuse ja ravi meetmed ning patsientide siirdamisjärgne elulemus – on võrdluses teiste analoogsete keskuste ravitulemustega samal tasemel. 2. TÜ Kliinikumis välja arendatud organisatsioonilised meetmed ning hea erialase kogemusega meditsiinipersonal võimaldavad tulemuslikult jätkata maksasiirdamisi ka järgnevatel aastatel.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.