Pärilikkus ja mitmikkasvajad
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.15368Abstract
Kindlasti on paljud arstid kokku puutunud olukorraga, kui ühel ja samal patsiendil on samal ajal leitud mitu erinevat pahaloomulist kasvajat või on haigestunud ta nendesse elu jooksul korduvalt. Taoliste haigestumiste korral on tegemist vastavalt kas sünkroonsete või metakroonsete mitmikkasvajatega. Kirjanduses defineeritakse mitmikkasvajana olukorda, kus ühel ja samal isikul on olnud rohkem kui üks sünkroonne või metakroonne pahaloomuline kasvaja. Mitmikkasvajate sageduseks on erinevad uurimisrühmad esitanud 2–17%. Mitmikkasvajate korral peab arvestama võimalusega, et patsiendil on tegemist mõne päriliku kasvajasündroomiga, mis enamasti tähendab, et haigust põhjustav geenimuutus on esinenud ka ühel või mõlemal tema vanematest. Haige ja tema perekonna paremaks käsitlemiseks võib sellisel juhul olla abi geneetilistest uuringutest. TÜ Kliinikumi kliinilise geneetika keskuses on olemas kõik tänapäevased võimalused nn mendeleeruvate haiguste, k.a pärilike kasvajasündroomide diagnoosimiseks. Kuna geneetiku konsultatsioonile on mitmikkasvajaga patsiente suunatud suhteliselt vähe, on artikli eesmärk tutvustada mõningaid mitmikkasvajaid põhjustavaid pärilikke sündroome ning suurendada arstkonna teadlikkust geneetiliste uuringute võimalustest.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
