Lapsevanemate ja lapsevanemaks saavate inimeste arvamused, hoiakud ning tajutud infopuudus seoses sünnitusosakondade sulgemisega
Abstract
Taust ja eesmärk. Avalik teadaanne Valga ja Põlva sünnitusosakonna sulgemise otsuse kohta märtsis 2018 tekitas ägedaid vastureaktsioone nii kohalikes omavalitsustes, arstide seas kui ka kogukonnas. Uuringu eesmärk oli seoses tsentraliseerimisprotsessiga selgitada raseduse, sünnituse ja sünnitama minekuga seonduvaid arvamusi, hoiakuid, infovajadust ja -puudust. Uuringus selgitati, kuidas saavad vastajad aru avalikus diskussioonis kasutatud terminitest (nt kodulähedus ja turvalisus).
Metoodika. Uuringus osales 226 inimest, kes oli viimase aasta jooksul lapsevanemaks saanud või saamas. Nad vastasid eFormulari keskkonnas küsimustikule. Andmeanalüüsis kasutati SPSSi ja MS Exceli tarkvara. Avatud vastused läbisid tekstianalüüsi.
Tulemused. Vastanud eelistavad infot saada erinevatest allikatest, sh tervishoiutöötajatelt. Kesksete mõistete defineerimisel esineb erinevusi: turvalisust mõistetakse nii personaalse lähenemise kui ka meditsiinilise võimekusena, 72%-le vastajatest on kodulähedane kuni 20 km kaugusel asuv sünnituskoht. Üldiselt hinnati informeeritust rasedusest, sünnitusest ja sünnitama minekust piisavaks. Avatud vastuste põhjal on suurim infopuudus seotud sünnitama minekuga: teave on segane ja vastuoluline. Puudub ka selgus, kuidas võib kasutada kiirabiteenust.
Järeldused. Sünnitusosakondade tsentraliseerimisprotsessi planeerimine ja elluviimine eeldab kohaliku kogukonna sisulist kaasamist ning tõhusat kommunikatsiooni, sh läbimõeldud sõnumit alternatiivide puhul.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.