Hüdroksüklorokviinretinopaatia
Abstract
Hüdroksüklorokviin on tõhus ja laialt kasutatav ravim süsteemsete autoimmuunsete haiguste ravis. Võrreldes teiste ravimitega on hüdroksüklorokviinil vähem süsteemseid kõrvaltoimeid, olles seetõttu sobilik pikaajaliseks suukaudseks kasutamiseks, et säilitada haiguste remissiooni. Pikaajalisel suures annuses tarvitamisel ilmneb aga ravimi toksiline toime silma võrkkestale ehk reetinale, mis võib nägemist püsivalt kahjustada. Artiklis on tehtud ülevaade hüdroksüklorokviinist tingitud reetinamuutustest ja peamistest kahjustuse riskiteguritest. Lähtudes viimastest ravijuhenditest ja uuringutest, on ühtlasi antud soovitused pikaajaliste hüdroksüklorokviini tarvitajate regulaarse jälgimise kohta. Järgides patsientide sõeluurimise ja ravimi tarvitamise tänapäevaseid soovitusi, on võimalik hüdroksüklorokviinist tingitud reetinakahjustust ennetada. Seega on hüdroksüklorokviini tarvitavate patsientide jälgimise eesmärk võimaldada ravimi ohutut järjepidevat tarvitamist, vältides samal ajal nägemist kahjustavat toksilist toimet reetinale.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
