Endovaskulaarne ravi ägeda mesenteriaalisheemia korral. Haigusjuhtude kirjeldus

Authors

  • Liis Jaanimäe
  • Jaanus Suumann
  • Urmas Lepner

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.16051

Abstract

Äge mesenteriaalisheemia on ajakriitiline raskesti diagnoositav erakorralist käsitlust vajav haigus. Ravimata jätmise korral põhjustab see eluohtliku sooleinfarkti ja -nekroosi, millest tulenevalt tekib sepsis, mis viib patsiendi surmani (1). Varajane diagnoosimine ja kirurgiline sekkumine on ravi alustalad, kuna taaspöördumatu soolekahjustus kujuneb juba 6 tunniga. Haiguse lühikese anamneesi korral võib osal patsientidel (puudub peritoniidi kliiniline pilt ning vereanalüüsis on põletikunäitajate sisaldus väike) kaaluda endovaskulaarset ravitaktikat. Peritoniidi esinemise korral on siiski näidustatud kohene laparotoomia. Vaatamata uutele ravimeetoditele on ägeda mesenteriaalisheemia korral suremus suur. Oluline on haigus varakult ära tunda ning teha kiiret ja tõhusat koostööd esmatasandi arstide, radioloogide, veresoontekirurgide, üldkirurgide ning intensiivraviarstide vahel.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2019-10-28

How to Cite

Jaanimäe, L., Suumann, J., & Lepner, U. (2019). Endovaskulaarne ravi ägeda mesenteriaalisheemia korral. Haigusjuhtude kirjeldus. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.16051

Issue

2019: Oktoober

Section

HAIGUSJUHT

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.