Posterioorne kortikaalne atroofia – nägemishäirena avalduva varajase algusega Alzheimeri tõve haigusjuhu kirjeldus

Authors

  • Juhan Reimand
  • Mairi Zopp
  • Heivi Varus
  • Silja Kullamaa
  • Mari-Liis Laanetu
  • Margus Lõokene
  • Katrin Gross-Paju
  • Eduard Maron
  • Äli Roose
  • Malle Paris
  • Sergei Nazarenko

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.16277

Abstract

Posterioorne kortikaalne atroofia on kliinilis-radioloogiline sündroom, mille puhul esineb süvenev nägemis-ruumilise taju ning ruumisuhete häirumine koos radioloogiliselt avalduva parietooktspitaalse atroofiaga. Sündroomi peamiseks põhjustajaks peetakse tänapäeval Alzheimeri tõbe, kuid võrreldes klassikalise Alzheimeri tõvega on patsiendid haigestudes nooremad ning haiguse algstaadiumis ei esine neil mäluhäireid. Artiklis on kirjeldatud posterioorse kortikaalse atroofiaga haigusjuhu interdistsiplinaarset käsitlust 54aastasel naispatsiendil. Kirjeldatud haigusjuht näitab, et teadmata etioloogiaga nägemishäirega patsiendil tuleks diferentsiaaldiagnostiliselt kahtlustada ka neurodegeneratiivset haigust.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2019-12-20

How to Cite

Reimand, J., Zopp, M., Varus, H., Kullamaa, S., Laanetu, M.-L., Lõokene, M., Gross-Paju, K., Maron, E., Roose, Äli, Paris, M., & Nazarenko, S. (2019). Posterioorne kortikaalne atroofia – nägemishäirena avalduva varajase algusega Alzheimeri tõve haigusjuhu kirjeldus. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.16277

Issue

2019: Detsember

Section

HAIGUSJUHT

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.