Magnetresonantstomograafiaga seotud riskid ja ohutuse tagamine

Authors

  • Hanna-Kristiina Liiva
  • Mait Nigul
  • Pilvi Ilves

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.16360

Abstract

Magnetresonantstomograafia (MRT) on nüüdisaegne radioloogiline uurimismeetod, mis võimaldab kompuutertomograafiaga (KT) võrreldes paremini hinnata keha eri piirkondade pehmete kudede seisundit. Erinevalt KT- ja röntgenuuringutest ei kasutata MRTs patsienti kahjustavat ioniseerivat röntgenikiirgust. Kujutis patsiendi uuritavast piirkonnast luuakse mitteioniseeriva elektromagnetkiirguse abil. MRT-uuringute arv on aastate jooksul järjest suurenenud, kuna uurigu näidustusi on erialadel aina rohkem. Kui 2009. aastal tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis MRT-uuringuid ca 6000 patsiendile, siis nüüdseks on see arv kasvanud 12 000-ni. Peale uuritavate arvu suurenemise on aja jooksul lisandunud üha keerulisemaid uuringuid (näiteks kardioloogia ja neuroloogia vallas), mida 10 aasta eest peaaegu ei tehtud ning mille tegemiseks kulub rohkem aega. Arvestades järjest suurenevat MRT-uuringute arvu, on oluline tähelepanu pöörata MRT-uuringuga kaasnevatele riskidele.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2020-01-27

How to Cite

Liiva, H.-K., Nigul, M., & Ilves, P. (2020). Magnetresonantstomograafiaga seotud riskid ja ohutuse tagamine. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.16360

Issue

2020: Jaanuar

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.