Silmakahjustused hiidrakulise arteriidi korral
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.16361Abstract
Hiidrakulisest arteriidist põhjustatud silmakahjustused ilmnevad erinevalt, kulgedes kas kiiresti või aeglaselt. Kaebused võivad olla mittespetsiifilised ning see teeb täpse diagnoosini jõudmise keeruliseks. Kiire kuluga juhtudel pöördutakse erakorralise meditsiini osakonda, aga kuna spetsiifilisi sõelteste selle haiguse diagnoosimiseks ei ole, võib diagnoos jääda püstitamata ja ravi hilineda. Aeglaselt kulgeva hiidrakulise arteriidi juhtudel on oht, et patsiendid loodavad iseeneslikule paranemisele ega otsi arstiabi. Diagnoosimiseks uuritakse fundoskoopial silmapõhja, võimalik on tuvastada nägemisnärvi diski muutusi ja nn vatitupsutaoliste laikude esinemist. Diagnoosimisel on abiks magnetresonantstomograafiline uuring ning optiline koherentne tomograafia ja ka ultraheliuuring. Haiguse standardravina kasutatakse glükokortikosteroide, aga selleks, et oleks võimalik vähendada nende annust, lisatakse ka immuunsupressiivne ravi. Ravis saab kasutada ka interleukiin-6 inhibiitoreid.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
