Bakterite roll kartsinogeneesis ja vähi medikamentoosse ravi efektiivsuses
Abstract
Bakterid võivad osaleda kartsinogeneesis ning praegu on maailmas tunnistatud kartsinogeenseks kuni 10 bakterit, sealhulgas Helicobacter pylori, Escherichia coli ja Bacteroides fragilis. Bakterite virulentsusfaktorite ja kroonilise põletiku mõjul tekivad DNA kahjustused ning toksiinide mõjul aktiveerub rakkude polaarsust ja kasvu reguleeriv Wnt/beetakateniini rada. Bakteritest tingitud krooniline põletik soodustab vähi arengut pideva vabade hapnikuradikaalide kõrge taseme tõttu. Lisaks eeltoodule mõjutavad mikroobid ka medikamentoosse vähiravi efektiivsust ja toksilisust. Bakteriaalsest beetaglükuronidaasist sõltub näiteks irinotekaani toksilisus ning Lactobacillus johnsonii’d ja Enterococcus hirae’d seostatakse CD4+ rakkude diferentseerumisega, mis omakorda toetavad tsüklofosfamiidi toimet. Anti-CTLA4 ja anti-PD-1 immunoteraapia efektiivsuse suurendamises on mikroflooral samuti oluline osa.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
