Bakterite roll kartsinogeneesis ja vähi medikamentoosse ravi efektiivsuses

Main Article Content

Anna-Marija Sljusartšuk

Abstract

Bakterid võivad osaleda kartsinogeneesis ning praegu on maailmas tunnistatud kartsinogeenseks kuni 10 bakterit, sealhulgas Helicobacter pylori, Escherichia coli ja Bacteroides fragilis. Bakterite virulentsusfaktorite ja kroonilise põletiku mõjul tekivad DNA kahjustused ning toksiinide mõjul aktiveerub rakkude polaarsust ja kasvu reguleeriv Wnt/beetakateniini rada. Bakteritest tingitud krooniline põletik soodustab vähi arengut pideva vabade hapnikuradikaalide kõrge taseme tõttu. Lisaks eeltoodule mõjutavad mikroobid ka medikamentoosse vähiravi efektiivsust ja toksilisust. Bakteriaalsest beetaglükuronidaasist sõltub näiteks irinotekaani toksilisus ning Lactobacillus johnsonii’d ja Enterococcus hirae’d seostatakse CD4+ rakkude diferentseerumisega, mis omakorda toetavad tsüklofosfamiidi toimet. Anti-CTLA4 ja anti-PD-1 immunoteraapia efektiivsuse suurendamises on mikroflooral samuti oluline osa.

Downloads

Download data is not yet available.

Article Details

How to Cite
Sljusartšuk, A.-M. (2020). Bakterite roll kartsinogeneesis ja vähi medikamentoosse ravi efektiivsuses. Eesti Arst. Retrieved from https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16427
Section
ÜLEVAADE