50–69aastaste naiste rinnavähi sõeluuringul mitteosalemist mõjutavad põhjused Eestis

Authors

  • Kadi Lubi
  • Marilyn Koor
  • Irma Nool
  • Mare Tupits
  • Silja Mets-Oja
  • Taisi Kõiv

Abstract

Taust ja eesmärgid. Rinnavähk on kõige sagedasem naistel esinev vähivorm üle maailma. Vaatamata teavitustööle on sõeluuringu osalusmäär Eestis viimase 7 aasta näitel vahemikus 53–62% ning soovituslikku taset (70–75%) ei ole saavutatud. Uuringu eesmärk oli välja selgitada põhjused, miks suur hulk naisi rinnavähi sõeluuringul ei osale ning kuidas omandatud harjumused võivad mõjutada sõeluuringul osalemise otsuseid ja milliseid osalusotsust mõjutada võivaid probleeme naised seoses rinnavähi sõeluuringute tervisekommunikatsiooniga tajuvad.

Metoodika. Andmed koguti poolstruktureeritud süvaintervjuude käigus üheksalt 50–69aastaselt naiselt. Intervjuud läbisid korduva lugemise ja temaatilise sisuanalüüsi, mille tulemusel moodustusid analüüsitavad kategooriad.

Tulemused. Analüüsi kohaselt võivad naiste osalusotsust mõjutada harjumuslikud, praktilised ja emotsionaalsed põhjused. Harjumuslikud põhjused olid seotud arstide juures käimise harjumusega üldisemalt. Praktilised põhjused olid seotud takistavate igapäevaelu tegevuste ja ­aspektidega ning emotsionaalsed põhjused olid seotud uskumuste, hirmude ja oma keha tunnetusliku poolega. Senise kommunikatsiooniga ei ole piisavalt suudetud sihtrühma eri vanuses naistele selgitada osalemise vajadust.

Järeldused. Sõeluuringul mitteosalemise otsus kujuneb erinevate põhjuste koosmõjul. Edasine sellealane kommunikatsioon peaks neid põhjusi arvesse võtma ja eri vanuserühmadele suunama vajaliku osa sõnumist.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2020-03-26

How to Cite

Lubi, K., Koor, M., Nool, I., Tupits, M., Mets-Oja, S., & Kõiv, T. (2020). 50–69aastaste naiste rinnavähi sõeluuringul mitteosalemist mõjutavad põhjused Eestis. Eesti Arst. Retrieved from https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16465

Issue

2020: Märts

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.