Astmapatsientide ravimikasutus ja raske astma esinemissagedus Eestis: üleriigiline retseptiandmebaasil põhinev uuring

Abstract

Taust. Raske astmaga patsientide hulk Eesti astmahaigete populatsioonis ei ole teada. Samas on vaja tegelikke andmeid, et planeerida ressursse raske astmaga patsientide raviks bioloogiliste ravimitega ja tagada parim astmakontroll.

Eesmärgid. Uuringu esmane eesmärk oli selgitada välja raske ja kontrollimata astmaga patsientide hulk Eestis. Teiseseks eesmärgiks oli kirjeldada ravi ja ravimite väljakirjutamise praktikat astma kõikide raskusastmete korral.

Uuringu ülesehitus. Kirjeldavasse retrospektiivsesse üle-eestilisse vaatlusuuringusse kaasati andmed kõikidelt Eesti residentidelt, kes olid vanuses ≥ 20 aastat ja ostnud Eesti Haigekassa retseptiandmebaasi järgi välja astmaravimeid oktoobrist 2015 kuni septembrini 2017 ning kelle jälgimisperiood oli vähemalt aasta. Uuringusse arvamise kriteeriumiteks olid ATC-koodid R01, R03 ja H02; rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versiooni järgsed diagnoosikoodid J45.00–J45.99 (astma) ning Eesti residentsus. Välja arvati isikud, kelle jälgimisaeg arvates vaatlusperioodi esimese retsepti väljakirjutamisest oli alla aasta. Potentsiaalse raske astma tuvastamiseks loodi 4 rühma kriteeriume: 1) pidev või sage süsteemsete glükokortikosteroidide (SKS) kasutamine; 2) inhaleeritavate glükokortikosteroidide (IKS) tarvitamine suures annuses koos pikatoimelise β2-agonistiga (long-acting beta agonists – LABA); 3) lühitoimeliste β2-agonistide (short-acting beta agonists – SABA) sage või liigne kasutamine ja 4) vähemalt üks kolmanda astmat kontrolliva ravimi retsept. Astma kvalifitseerus raskeks (GINA (The Global Initiative for Asthma) kriteeriumite järgi), kui vähemalt 12 kuu vältel esinesid järgmised kombinatsioonid ülaltoodud kriteeriumitest: 1 ja 2 või 2 ja 3. Kui lisaks olid täidetud 4. kriteeriumi tingimused (1 + 2 + 4 või 2 + 3 + 4), oli tegu sellise raske astmaga, mis vastas Eesti bioloogilise ravi kriteeriumitele.

Tulemused. Uuringusse kaasati 36 392 patsienti. GINA kriteeriumitele vastava raske astmaga oli 1905 patsienti (5,2%), neist 195 (0,5%) täitsid käesoleva uuringu kriteeriumid 1 + 2 ja 1710 (4,7%) kriteeriumid 2 + 3. Eesti bioloogilise ravi kriteeriumite kohaselt oli raske astma 524 patsiendil (1,4%), neist 96 (18,3%) täitsid kriteeriumid 1 + 2 + 4 ja 428 (81,7%) täitsid kriteeriumid 2 + 3 + 4. Kokku esines 221 erinevat ravikombinatsiooni 10 astmaravimite rühmast. Seejuures jagunes 90,7% kõikidest patsientidest 18 levinuma kombinatsiooni vahel. Kõige levinumaks ravivariandiks kõigi astmahaigete seas oli IKSi-LABA kombinatsioon, mida kasutas 43,5% kõikidest patsientidest. Raske astma grupis (GINA kriteeriumite järgi) oli juhtivaks ravivariandiks IKS-LABA + SABA, mida tarvitas 49,3% vastavatest patsientidest. Raske astmaga (GINA kriteeriumite järgi) isikutele kirjutasid enamikul juhtudest ravimeid välja perearstid (40,4%), sageduselt järgnes väljakirjutamine vaheldumisi perearstide ja kopsuarstide poolt (36,8%).

Järeldused. Üle-eestiline retseptiandmebaasil põhinev uuring pakub võimaluse leida potentsiaalselt raske astmaga patsiendid. Uuringu tulemusi saab kasutada soovituste andmiseks ja infotehnoloogiliste rakenduste arendamiseks nii esmatasandi tervishoius kui ka patsientide õige liikumistee kindlustamisel kogu meditsiinisüsteemis.