Põlveliigese eesmise ristatisideme taastamise operatsioon – mitte alati õnnestumine

Authors

  • Leho Rips
  • Reedik Pääsuke
  • Mihkel Luik
  • Tauno Koovit
  • Madis Rahu

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.vi.16517

Abstract

Põlveliigese eesmise ristatisideme (ERS) rebendite esinemissagedus on eri andmetel 37–61 juhtu 100 000 inimese kohta aastas. Eestis esineb see vigastus 300–400 isikul aastas ja järjest sagedamini rakendatakse sel korral operatiivset ravi. Sõltumata rakendatud operatiivse ravi meetodist on eri autorid hinnanud ERSi vigastuse operatiivse ravi tulemusi edukaks 75–97%-l ravitutest. Operatiivse ravi komplikatsioonideks võivad olla liigese süvainfektsiooni kujunemine, operatsioonjärgne artrofibroos ning liigese ebastabiilsus ja operatsioonijärgne valu. Oluline on ka operatsioonitehnika, eelkõige tunneli õige positsiooni valik. Komplikatsioonide ennetamisel on oluline osa patsientide õigel valikul ning kirurgi oskuste õigel hindamisel.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2020-04-27

How to Cite

Rips, L., Pääsuke, R., Luik, M., Koovit, T., & Rahu, M. (2020). Põlveliigese eesmise ristatisideme taastamise operatsioon – mitte alati õnnestumine. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.vi.16517

Issue

2020: Aprill

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.