Essentsiaalne treemor

  • Alfred Georg Klamas
DOI: https://doi.org/10.15157/ea.vi.16518

Abstract

Essentsiaalne treemor (ET) on ebaselge etioloogiaga sündroom, mida iseloomustab käte treemor koos pea, kaela või häälepaelte treemoriga või ilma nendeta. ETga on seostatud mitmeid mittemotoorseid sümptomeid nagu kognitiivse võimekuse vähenemine, depressioon, halb unekvaliteet ja subjektiivselt tajutav kuulmislangus. ET vähendab patsiendi elukvaliteeti, põhjustades toimetuleku halvenemist ja stigmatiseerumist. Essentsiaalset treemorit esineb enim noores täiskasvanueas ja pärast 60. eluaastat. ET tekkes on oletatud etioloogilistest põhjustest nii geneetiliste kui ka keskkondlike tegurite rolli. ET puhul on täheldatud muutusi aju närvivõrgustikes, GABA (gammaaminovõihappe) retseptorite hulga vähenemist hammastuumas ja väikeaju neurodegeneratsiooni. Esmavaliku ravimid ET korral on propranolool, primidoon ja topiramaat. Teise valiku ravimid on atenolool, sotalool, somisamiid, gabapentiin, alprasolaam, klosapiin ning olansapiin. Ravimitele allumatu essentsiaalse treemori korral on kasutusel botulismitoksiin A süsted, talamotoomia ja aju talaamiline süvastimulatsioon.

Downloads

Download data is not yet available.
Published
2020-04-27
How to Cite
Klamas, A. G. (2020). Essentsiaalne treemor. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.vi.16518
Issue
2020: Aprill
Section
ÜLEVAADE

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.