Õppijate hinnangud videoloengute abil õppimisele Tartu Ülikooli arstiteaduse õppeaines „Lastehaigused”
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.vi.16585Abstract
Taust. Kõrghariduses on järjest enam aktuaalseks muutunud e-õppe võimaluste kasutuselevõtt eesmärgiga püüda õpet ajakohastada ning pakkuda õppijatele sobivamaid ja tõhusamaid õppimisviise ja -aegu. Videoloengud on üks võimalus, kuidas auditoorse õppetöö ebaotstarbekat ajakasutust või koormust muuta enam õppimist toetavaks. Viimastel aastatel on tehtud Tartu Ülikooli arstiteaduse õppekavas muudatusi, mis on võimaldanud suurendada praktika mahtu ja lisada arstlike oskuste arendamise õppeaineid, samas aga suurendanud auditoorse õppetöö kontsentratsiooni. See on tõstatanud vajaduse otsida lahendusi e-õppe juurutamise kaudu.
Eesmärgid. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada, millised on üliõpilaste hinnangud videoloengute abil õppimisele arstiteaduse õppeaines „Lastehaigused”. Uurimisküsimused olid järgmised: millises mahus vaatavad tudengid videoloenguid, milleks valmistumisel ja millisel juhul on õppijate hinnangul videoloengutest kõige rohkem abi, millises vormis õppematerjale eelistavad üliõpilased õppimiseks ning millised tegurid takistavad üliõpilastel videoloengute abil õppimist.
Metoodika. Andmed koguti LimeSurvey küsimustikuga, mis saadeti kõikidele arstiteaduse V kursuse lastehaiguste kursuse läbinud üliõpilastele pärast lastehaiguste eksami sooritamist (vastamine oli vabatahtlik ja anonüümne), ning videosalvestusprogrammi Panopto statistikast. Andmeid analüüsiti kvantitatiivselt ja kvalitatiivse temaatilise sisuanalüüsi meetodil.
Tulemused ja järeldused. Küsimustikule vastas 46% (n = 55) lastehaiguste kursuse läbinud tudengitest. Tulemustest selgus, et küsimustikule vastanud üliõpilastest 79,9% vaatas videoloenguid ning koges neid õppimist toetavana erinevate lastehaiguste õppetegevuste sooritamisel. Panopto statistika põhjal vaatasid üliõpilased igast videoloengust keskmiselt 16 minutit, mis on keskmiselt 60% loengu pikkusest. Kuigi enamikule tudengitest meeldis võimalus õppida videoloengute abil, oli neid, kelle jaoks ei olnud see eelistatud õppimisviis. Videoloengu abil õppimist mõjutasid videote pikkus, materjali hulk, õppejõu tempo ja näitliku materjali kasutamine.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.