Traumaatiline diafragma ruptuur – haigusjuht ja kirjanduse ülevaade

Authors

  • Hanna Kadri Laas
  • Dagny Viks
  • Indrek Benno
  • Tanel Laisaar

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.vi.16751

Abstract

Diafragma ruptuur (DR) on harva esinev tömbi või terava trauma tagajärjel tekkinud potentsiaalselt eluohtlik vigastus, mille diagnoosimiseks kasutatakse peamiselt kompuutertomograafiat (KT) ja röntgeniülesvõtet. Suur osa DRidest jääb siiski algselt diagnoosimata. Üldjuhul on mittespetsiifilise ning tagasihoidliku sümptomatoloogia tõttu õige diagnoosi aluseks raske rindkere- ja ülakõhutraumaga patsiendi puhul DRi kahtlustamine. Sealhulgas on oluline arvestada trauma mehhanismi ning korraldada vajalikud uuringud. DR võib põhjustada diafragmasonga, mis tähendab kõhuõõneelundite sopistumist rindkereõõnde. Õigel ajal diagnoosimata DRi tagajärjel võivad tekkida sopistunud elundite pitsumine ning perforatsioon ja DR võib olla kaudne surmapõhjus. DRi ravi on alati kirurgiline ning hõlmab rindkereõõnde sopistunud elundite reponeerimist kõhuõõnde ja diafragma defekti sulgemist primaarselt või kunstmaterjaliga. Artiklis on käsitletud DRi haigusjuhtu koos asjakohase kirjanduse ülevaatega.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2020-09-28

How to Cite

Laas, H. K. ., Viks, D., Benno, I., & Laisaar, T. (2020). Traumaatiline diafragma ruptuur – haigusjuht ja kirjanduse ülevaade. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.vi.16751

Issue

2020: September

Section

HAIGUSJUHT

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.