Patohistoloogilise diagnostika digitaalsed rakendused ja tulevikusuunad
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.vi.16847Abstract
Haiguse tõttu muutunud koe uuringu käsitluses leiab lisaks traditsioonilistele meetoditele üha enam rakendust digitaalne uurimine. Ligi kakskümmend aastat vanas valdkonnas tõi olulisima arengu kaasa tervikslaidi digiteerimise tehnoloogia, mille tulemusena saadud digitaalsed koelõigud on sobivaks andmestikuks masin- ja süvaõppel põhinevatele arendustele. Teema aktuaalsusele viitab viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud virtuaalmikroskoopia ja digianalüüsi (nimetatakse kokku ka digipatoloogiaks) kasutamine diagnostilise meetodina, seda nii infotehnoloogilise arenduse, teaduslike rakenduste kui ka kliinilise kasutamise vallas. Digitaalne patohistoloogiline diagnostika leiab kliinilist rakendust rutiinsete ülesannete automatiseerimisel, näiteks kasvajamarkerite hindamisel. Tulevikuperspektiive nähakse uute prognostiliste markerite leidmises, koe virtuaalses värvimises, morfoloogilise ja molekulaarpatoloogilise info ühendamises ning kolmemõõtmelise kujutise loomises.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.