Ajutüveinsult ning sellega seotud elukvaliteet

Authors

  • Riina Vibo
  • Aleksei Teor
  • Janika Kõrv
  • Mai Roose

Abstract

Umbes 15% kõikidest ajuinsultidest tekib vertebrobasilaarsüsteemis. Kliinilises pildis esinevad sel puhul sageli nn alterneeruvad ehk ristuvad kahjustussündroomid. TÜ närvikliinikus korraldatud uuringus analüüsiti retrospektiivselt kõiki seal aastatel 1995-2000 ajutüve isheemilise insuldiga ravil olnud patsientide haiguslugusid ning hinnati inimeste praegust elukvaliteeti, kasutades küsimustikku SF-36. Sagedamini esinenud ajutüve kahjustussündroomid olid Raymond’i-Cestan’i, Avellise ja Wallenbergi sündroom. Vaatamata suhteliselt pikale elulemusele oli uuritute insuldijärgne elukvaliteet kõikides SF-36 valdkondades kontrollrühmaga võrreldes halvem. Suurimad erinevused ilmnesid füüsiliste tegevuste ning füüsilise tervisega seonduva tegevuse piiratuse osas. Samas ei leitud aga olulisi muutusi emotsionaalse tervise valdkonnas, kuigi varasemate uuringute järgi esineb insuldihaigetel sageli depressiooni

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2004-03-01

How to Cite

Vibo, R., Teor, A., Kõrv, J., & Roose, M. (2004). Ajutüveinsult ning sellega seotud elukvaliteet. Eesti Arst, 89(3). Retrieved from https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16861

Issue

Märts 2004

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.