Tsentraalvenoosse rõhu interpretatsioon sepsisega intensiivravihaigetel

Authors

  • Annika Reintam
  • Nadežda O'Konnell
  • Hulda Jekimov
  • Joel Starkopf

Abstract

Südame eelkoormuse ja seeläbi kaudselt ka ringleva vere mahu hindamisel on aastakümneid lähtutud südame täitumisrõhkudest ehk tsentraalvenoossest rõhust (CVP) ning kopsuarteri kinnikiilumisrõhust. Viimasel aastakümnel tehtud uuringute käigus on selgunud, et südame täitumisrõhud ei anna küllaldast ülevaadet südame eelkoormusest ega ole heaks parameetriks infusioonravi juhtimisel. Eesmärgiga hinnata CVP kui eelkoormuse näitaja interpretatsioonivõimalusi uuriti arteriaalse vere hapnikusisalduse ja sissehingatava õhu hapnikukontsentratsiooni suhte sõltuvust CVPst ning väljahingamise lõpp-positiivse rõhu mõju CVP-le sepsisega intensiivravihaigetel. Leiti, et kõrgenenud CVP ei viita alati hüpervoleemiale ning sellest tingitud kopsufunktsiooni halvenemisele. Seetõttu tuleks CVP absoluutväärtuste kasutamisse infusioonravi juhtimise kriteeriumina suhtuda ettevaatusega.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2004-03-01

How to Cite

Reintam, A., O’Konnell, N., Jekimov, H., & Starkopf, J. (2004). Tsentraalvenoosse rõhu interpretatsioon sepsisega intensiivravihaigetel. Eesti Arst, 89(3). Retrieved from https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16863

Issue

Märts 2004

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.