Põlveliigese funktsionaalne võimekus ja subjektiivne seisund 20 aastat pärast eesmise ristatisideme rekonstruktsiooni põlvekerdakõõluse autotransplantaadiga endistel tippsportlastel
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.vi.16930Abstract
Eesmise ristatisideme (ERS) vigastust peetakse üheks põlveliigese sidemete enam levinud vigastuseks. ERSi rekonstruktsiooni järgseid kaugtulemusi on patsientide subjektiivse hinnangu ning objektiivsete näitajate põhjal Eestis vähe uuritud. Töö eesmärk oli hinnata retrospektiivselt subjektiivseid ja objektiivseid kaugtulemusi 20 aastat pärast ERSi taastamist. Uuriti 15 meessoost patsienti, kellel taastati ERS, kasutades põlvekedra kõõluse autosiirikut. Kaugtulemustes esines kõikides KOOSi alakategooriates opereeritud ja terve jala võrdluses statistiliselt oluline erinevus, neist suurim elukvaliteedi alakategoorias (p ≤ 0,005). Sääre sirutajalihaste (reie nelipealihase) isokineetilise jõumomendi näitajates esines statistiliselt oluline erinevus opereeritud ja opereerimata jala võrdluses nurkkiirusel 60°/s (p ≤ 0,008) ja nurkkiirusel 180°/s (p ≤ 0,005). Sääre painutajalihaste (nn hamstring-lihaste) jõumomendi näitajate tulemustes statistiliselt olulised erinevused puudusid. 20 aastat pärast ERSi taastamist on opereeritud jalal reie nelipealihase jõunäitajad väiksemad ning kaebusi on rohkem võrreldes opereerimata jalaga.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
