Uimastite tarvitamine Eesti noorte ja täisealiste seas. AAA-uuringu esmased tulemused
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.vi.17025Abstract
Taust ja eesmärk. Alkoholi, tubakatoodete ja illegaalsete uimastite tarvitamine on üha suurenev üleilmne probleem. Artikli eesmärk on anda ülevaade Eesti noorte inimeste uimastite kasutamise levimusuuringu „Ained ja arenevad ajud“ (AAA-uuring) esmastest tulemustest.
Metoodika. Uuringus osales 4922 isikut, kelle keskmine vanus oli 21,4 ± 6,8 aastat (vahemik 16–45 a). Elu jooksul ja viimase 3 kuu jooksul tarvitatud uimastite määr tuvastati mõõtevahendi ASSIST (Alcohol, Smoking and Substance use Involvement Screening Test) abil. Andmete kogumiseks kasutati veebiplatvormi REDCap.
Tulemused. Uuringus osalejatest oli elu jooksul vähemalt korra tarvitanud alkoholi 86,1% ja tubakatooteid 60,5%. Kanep oli kõige sagedamini (43,0%) proovitud illegaalne uimasti. Amfetamiinitüüpi stimulante oli vähemalt korra elus proovinud 15,2%, hallutsinogeene 12,5%, inhalante 8,1%, kokaiini 7,7% ja opioide 3,7% küsimustikule vastanutest. Kolme viimase kuu jooksul oli 77,6% uuringus osalenutest pruukinud alkoholi, sageduselt järgnesid tubaka (43,0%) ja kanepi (24,5%) tarvitamine. Esitatud on ka andmed erinevaid uimasteid elu jooksul vähemalt korra tarvitanud isikute jaotuse kohta maakonniti ning piirkonniti.
Arutelu. Uuring kinnitab varasemaid tulemusi, et noorte hulgas on uimastite tarvitamise levimus suur. Nii legaalsete kui ka illegaalsete uimastite tarvitamine on sagedasem kui arvatud, eriti noorte hulgas. Seetõttu on soovitatav tõhustada alkoholi, tubaka ja illegaalsete ainete tarvitamise vähendamisele suunatud ennetuse ja sekkumisega seotud tegevusi Eesti noorte hulgas.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.