Aneemia levimus, rauapreparaatide kasutamine ja nende seos rasedustüsistustega
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.vi.17133Abstract
Taust ja eesmärk. Rasedusaegne rauavaegusaneemia on üks sagedasim rasedusaegne probleem nii Eestis kui mujal maailmas. Uuringu eesmärk oli a) hinnata rasedusaegse aneemia levimust ja seost rasedustüsistuste tekkega; b) analüüsida rauapreparaatide kasutamist ja selle seost rasedustulemiga.
Meetodid. Uuringusse „Happy Pregnancy” kaasati 2334 rasedat, kes pöördusid rasedusaegseks jälgimiseks Tartu Ülikooli Kliinikumi ajavahemikul 2013–2015. Aneemiat diagnoositi, kui raseduse I ja III trimestril oli hemoglobiini tase alla 110 g/l ning II trimestril alla 105 g/l. Andmed rasedustulemi kohta koguti meditsiinilisest dokumentatsioonist ning rauapreparaatide tarvitamise kohta raseda täidetud küsimustikest kõigil kolmel rasedustrimestril.
Tulemused. Rasedusaegset aneemiat esines raseduse esimesel trimestril 4,2%-l, teisel 9,9%-l ning kolmandal trimestril 31,9%-l rasedatest. Aneemia seondus suurema riskiga raseduse lõppeks enne 22. rasedusnädalat, enneaegseks sünnituseks, preeklampsiaks, sünnitusjärgseks verejooksuks. Aneemiaga rasedad vajavad sagedamini pärast sünnitust vereülekannet. Rauapreparaate tarvitasid erinevatel trimestritel vastavalt 3,3%, 11,3% ning 25,9% rasedatest. Rauapreparaatide tarvitamine III trimestril esineva aneemia korral vähendas preeklampsia riski viis korda (šansside suhe (OR) 0,2; 95% usaldusvahemik (uv) 0,01–0,6), seondus väiksema šansiga sünnitada keisrilõike teel (OR 0,6; 95% uv 0,4–0,9) ning poole võrra väiksema vajadusega vereülekandeks (3,7% versus 6,7%). Nende rauapreparaate tarvitavate rasedate hulgas, kellel aneemiat ei olnud, rauaasendusravi rasedustüsistuste tekkeriski ei vähendanud.
Järeldus. Rasedusaegne aneemia seondub erinevate rasedustüsistustega ning rauapreparaatide sihipärane tarvitamine parendab rasedustulemit.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
