Sõrmede replantatsioonid TÜ Kliinikumis 2012–2014
Abstract
Taust ja eesmärk. Jäsemete traumaatiliste amputatsioonide arv on viimastel aastatel seoses töötingimuste paranemise, ohutusnõuete kehtestamise ning tootmise automatiseerimisega vähenenud. Patsientide arvu vähenemise tõttu on oluline jäsemete traumaatiliste amputatsioonidega haiged koondada suurematesse käekirurgia keskustesse. Artikli eesmärk on anda ülevaade Tartu Ülikooli (TÜ) Kliinikumis aastatel 2012–2014 tehtud sõrmede replantatsioonidest ja revaskularisatsioonidest.
Metoodika. Tegemist on retrospektiivse uurimistööga: andmed koguti käekirurgia valvemeeskonna väljatöötatud aruannetest ja patsientide haiguslugudest Tartu Ülikooli Kliinikumi andmebaasist eHL.
Tulemused ja järeldused. Jätkuvalt esineb Eestis aasta ringi sõrmede traumaatilisi amputatsioone. Aastatel 2012–2014 pöördus TÜ Kliinikumi sõrme(de) traumaatilise amputatsiooni tõttu 68 patsienti, nendest 39 patsiendil otsustati teostada ühe või mitme sõrme replantatsioon ja/või revaskularisatsioon. Enamik patsientidest (82%) olid tööealised mehed. Vigastatud sõrmi oli kokku 101, millest 52 otsustati replanteerida ja 14 sõrmel teostati revaskularisatsioon.
Kõik teostatud revaskularisatsioonid (n = 14) ja 60% replantatsioonidest (n = 31) olid edukad. Aeg trauma hetkest operatsiooni alguseni oli 1–14 tundi, seejuures alustati enamikul juhtudel (87%) operatsiooniga ≤ 8 tunni jooksul pärast traumat. 67% operatsioonidest, mis algasid ≤ 8 tunni jooksul, olid edukad. Arvestades sõrme(de) amputatsioonide esinemissagedust ja isheemia mõju rekonstruktsiooni edukusele, püsib jätkuvalt vajadus sõrmede amputatsioonidega tegeleva käekirurgiakeskuse järele.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
