Aortokavaalne fistul – aordi ja alumise õõnesveeni valendikke omavahel ühendav patoloogiline avaus. Haigusjuhu kirjeldus koos erialakirjanduse ülevaatega
Abstract
Aortokavaalne fistul (AKF) on üliharva esinev ja kirurgilise ravita alati surmaga lõppev kõhuaordi aneurüsmi (AAA) ruptuuri tüsistus. Haiguse olemus on aordi ja alumise õõnesveeni vahel tekkiv fistul, mille põhjuseks on enamasti AAA, harvem trauma või haruldastel juhtudel iatrogeenne tegevus. AKFi tuleks kahtlustada eelkõige patsientidel, kellel klassikaline AAA-ruptuuri sümptomite triaad puudub. AKFi puhul võivad sümptomiteks olla eelkõige hüperdünaamilisest vereringest tingitud südamepuudulikkuse nähud ning neerupuudulikkus, perifeerne venoosne puudulikkus ja piltdiagnostika alusel diagnoositud operatiivse ravi näidustusega AAA. Piltdiagnostika esmaseks valikuks peetakse magnetresonantstomograafia-angiograafia või kompuutertomograafiaangiograafia uuringut, sobiv alternatiiv on ka digitaalne subtraktsioonangiograafia. Ultraheliuuring on AKFi korral väikse diagnostilise väärtusega, aga võib anda kliinilise pildi olemasolul viite, et teha täiendavaid uuringuid erakorraliselt. AKFi puhul on elupäästvaks ravimeetodiks praegu eelistatult avatud kirurgiline operatsioon, mistõttu sõltub edukas ravitulemus õigeaegsest diagnoosist.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
