Traumameeskonna rakendamine Eesti suurimas traumakeskuses: 1029 aktivatsioonijuhu analüüs

Authors

  • Sten Saar
  • Edgar Lipping
  • Henrik Vospert
  • Raul Volmer
  • Hanna Kadri Laas
  • Jaak Lepp
  • Mari-Liis Ilmoja
  • Indrek Rätsep
  • Peep Talving

Abstract

Taust ja eesmärk. Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) on Eesti suurim traumakeskus, mille võimekus areneb pidevalt. Siiani on puudunud uuringud, millesse oleksid kaasatud kõik traumameeskonna aktivatsiooniga (trauma team activation, TTA) juhud PERHis.

Uuringu eesmärk oli hinnata traumapatsientide demograafilisi ja kliinilisi andmeid ning ravitulemeid analüüsides kõiki PERHi viimaste aastate TTA-juhte.

Metoodika. Retrospektiivselt kaasati uuringusse kõik PERHi TTA-juhud ajavahemikul jaanuarist 2016 kuni detsembrini 2018. Kogutud andmed sisaldasid demograafilist infot, ISSi (Injury Severity Score), TRISSi (Trauma and Injury Severity Score), patsiendi käsitlust, haiglas viibimise aega ja tulemeid. Esmane tulem oli 30 päeva suremus ja tegeliku suremuse võrdlemine TRISSi alusel oodatava suremusega.

Tulemused. Kolmeaastase uuringuperioodi jooksul aktiveeriti traumameeskond 1029 juhul. Keskmine patsiendi vanus oli 39,3 ± 20,4 aastat ja 74,2% olid mehed. Läbivad ja tömbid vigastused moodustasid vastavalt 11,5% ja 88,5% juhtudest. Kõige sagedasem traumamehhanism oli kõrgusest kukkumine, mis moodustas 32,1% TTA-juhtudest. Keskmine ISS oli 10,3 ± 11,5 ning 24,7% haigetest olid raskelt vigastatud (ISS > 15). Alkoholi leiti veres 31,1%-l juhtudest. 21,1% haigetest vajas erakorralist operatsiooni. Keskmine haiglas viibimise aeg oli 8,0 ± 15,2 päeva. 30-päeva üldsuremus oli 5,1%. Oodatav suremus TRISSi alusel oli 7,0%.

Järeldused. Uuringu põhjal on PERHi hospitaliseeritud patsientide demograafiline profiil ja tulemid sarnased Skandinaavia traumakeskustega. PERHi traumasüsteem töötab paremini, kui TRISSi järgi prognoos seda näitab.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2021-05-28

How to Cite

Saar, S., Lipping, E., Vospert, H., Volmer, R., Laas, H. K., Lepp, J., Ilmoja, M.-L., Rätsep, I., & Talving, P. (2021). Traumameeskonna rakendamine Eesti suurimas traumakeskuses: 1029 aktivatsioonijuhu analüüs. Eesti Arst. Retrieved from https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17431

Issue

2021: Mai

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.