Aterogeensete lipoproteiinide määramine Euroopa uusimate soovituste alusel

Abstract

Aterosklerootilise kardiovaskulaarse haiguse (AKVH) üheks peamiseks riskiteguriks on düslipideemia, mida saab hinnata erinevate lipoproteiinide ja nende komponentide taseme määramisega veres. Klassikaliselt on kardiovaskulaarset riski hinnatud üldkolesterooli kontsentratsiooni põhjal ning ravi eesmärkide seadmiseks ja seisundi jälgimiseks kasutatud LDL-kolesterooli (low-density lipoprotein, LDL, väikse tihedusega lipoproteiin) määramist. Konsensusel põhinevate uute soovituste kohaselt peab lipiidide määramise esmane paneel sisaldama üldkolesterooli, triglütseriide, HDL-kolesterooli (high-density lipoprotein, HDL, suure tihedusega lipoproteiin), LDL-kolesterooli ja mitte-HDL-kolesterooli ning soovitatavalt ka jäänukkolesterooli (remnant cholesterol, remnantC). Järjest enam on tõendust ka nende markerite kasutamiseks erinevate patsiendirühmade ravi eesmärkide seadmisel. Patoloogiliste väärtuste märkimine labori vastustel peab tulenema ravi eesmärkväärtustel rajanevatest otsustuspiiridest. Uueks soovituseks on mõõta lipoproteiin (a) taset vähemalt üks kord elus kõigil inimestel, eriti AKVH kõrge riski korral. Kui LDL-kolesterooli eesmärkväärtus on raviga saavutatud, soovitatakse hinnata AKVH jääkriski mitte-HDL-kolesterooli või apolipoproteiini B määramisega, eriti hüpertriglütserideemiaga patsientidel.