Antikoagulantravi kodade virvendusarütmia korral
Abstract
Kodade virvendusarütmia võib olla aastaid sümptomiteta kulgev haigus, millest inimesel endal aimugi ei ole. Rasked tüsistused, nagu äge südamepuudulikkus, ajuinfarkt või süsteemne trombemboolia, võivad olla selle esmaavalduseks. Teavitustöö ühiskonnas, arstkonna koolitamine ja sihipärane pulsi hindamine on keskse tähendusega haiguse varajase avastamise seisukohalt. Viimasel kümnendil on Eestis kodade virvendusarütmia käsitlus läbi teinud märkimisväärse arengu, mille mootoriks on olnud erialaseltside tugev koostöö. Väheoluliseks ei saa pidada ka otsese toimega suukaudsete antikoagulantide kättesaadavuse paranemist tänu haigekassa soodustuste laienemisele. Selle tulemusel on nendest saanud trombemboolilisi tüsistusi ennetava ravi nurgakivi. Artiklis on antud ülevaade kodade virvendusarütmiast, selle käsitluse põhimõtetest ning trombemboolia riskist ja antikoagulatsioonist, jättes kõrvale spetsiifilised rütmihäire sagedus- või rütmikontrolli aspektid. Arvestades haiguse levimust ja mõju ühiskonnale on selle esmase käsitluse mõistmine oluline kõikide arstiteaduse erialade esindajatele.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
