Esimene magneetiliselt pikendatavate varrastega tehtud skolioosioperatsioon Eestis
Abstract
Skolioos ehk vildakselgsus on lülisamba kõverus külgsuunas. Enamik skolioose on olemuselt idiopaatilised. Osal lastest tekib skolioos aga kaasasündinud lülisambaväärarendite, geneetiliste haiguste või kaasuvate närvisüsteemi haiguste tõttu. Kasvueas laste skolioosi ravi on keeruline ja pikk protsess koos võimalike tüsistustega. Tihti vajavad sellised lapsed multidistsiplinaarset käsitlust, mis hõlmab lastearste, taastusarste, närviarste, lasteortopeede, neurokirurge, füsioterapeute jt. Sagedasti õnnestub lapsi ravida konservatiivsete meetoditega nagu korsettortoos, kuid suuremate kõveruste puhul võib osutuda näidustatuks kirurgiline ravi. Skolioosioperatsiooni eesmärk on üldjuhul lülisamba lõplik fikseerimine korrigeeritud asendisse deformatsiooni vähendamiseks ja skolioosi progresseerumise ennetamiseks. Problemaatilised on haigusjuhud, kus vildakselgsus areneb eel- ja algkooliealistel lastel, kes peavad kasvama veel mitmeid aastaid, enne kui saab teha lõpliku fikseeriva operatsiooni. Tänapäeva arenevate võimalustega saab ajakohastada lasteortopeedia võimalusi Eestis, võttes kasutusele uusi meetodeid väiksemate laste ravis ja parandades nii nende ravi kvaliteeti. Artiklis on esitatud 8 aasta vanuse tütarlapse haigusjuht, kellel tehti 2020. aastal Tallinna Lastehaiglas Eestis uuenduslik operatsioon kasvusõbralike lülisamba pikenemist võimaldavate implantaatidega.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
