Maksaensüümide aktiivsuse jälgimine agomelatiini kasutamisel: praktika muutumist võrdlev uuring ja haigusjuhu kirjeldus

Authors

  • Katrin Kurvits
  • Eha Sopp
  • Katrin Keerma
  • Ott Laius
  • Maia Uusküla
  • Daisy Volmer

Abstract

Taust ja eesmärk. Agomelatiinist põhjustatud maksakahjustus on harva esinev, ent raske kõrvaltoime. 2016. aastal korraldatud uuring näitas, et enamikul agomelatiinravi alustanud patsientidel riskivähendamise meetmetes ettenähtud maksaensüümide aktiivsust ei määratud. Käesoleva uuringu eesmärk oli hinnata, kas agomelatiini kasutamisel on maksaensüümide aktiivsuse jälgimine võrreldes varasema perioodiga muutunud.
Metoodika. Eesti Haigekassa retseptikeskusele ja ravikindlustuse andmekogusse tehti päring perioodil 01.06.2016–31.07.2019 agomelatiinravi alustanud patsientidele välja kirjutatud retseptide ning perioodil 01.05.2016–31.07.2019 tehtud järgmiste laboriuuringute kohta: ALP, ASAT, ALAT, LDH, CK, GGT, CK-Mba ja alfa-amülaas. Ravi alustanute puhul hinnati, kas 15 päeva jooksul enne ravimi esmakordset väljaostmist ja ravi ajal tehti vajalikud analüüsid. Maksafunktsiooni jälgimise skeemi täielikku järgimist hinnati ravi alustanutel, kes kasutasid agomelatiini vähemalt 6 kuud.
Tulemused ja järeldused. Ravi eel tehti maksaensüümide aktiivsust hindav analüüs 29%-le kasutajatest ning vähemalt üks analüüs ravi alustamisel või kogu ravi vältel 57%-le kasutajatest. Ravi alustanutest, kes said ravi agomelatiiniga vähemalt 6 kuud, järgiti maksafunktsiooni jälgimise skeemi 5%-l. Võrreldes eelmise uuringuga on maksaensüümide aktiivsuse määramine veidi suurenenud, kuid jätkuvalt ebapiisav.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2021-08-26

How to Cite

Kurvits, K., Sopp, E., Keerma, K., Laius, O., Uusküla, M., & Volmer, D. (2021). Maksaensüümide aktiivsuse jälgimine agomelatiini kasutamisel: praktika muutumist võrdlev uuring ja haigusjuhu kirjeldus. Eesti Arst. Retrieved from https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18075

Issue

2021: August

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.