Vasema alaneva koronaararteri kiirgusdoosi hindamine vasaku rinnanäärme kiiritusravi saavatel patsientidel hingamisega kohandatud ja vaba hingamisega kiiritusravi korral
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.vi.18160Abstract
Taust ja eesmärgid. Rinnavähk on Eestis ja kogu maailmas naistel üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid. Selle ravikompleksi kuuluvad kirurgiline, süsteem- ja kiiritusravi. Süsteem- ja kiiritusravi korral on üheks võimalikuks hilistüsistuseks kardiotoksilisus, mis süsteemravi korral sõltub kasutatavast preparaadist ja kiiritusravi korral kiiritatavast rindkere poolest. Vasaku rinnanäärme kiiritusravi korral jäävad süda ja koronaararterid, peamiselt vasem eesmine alanev koronaararter (left anterior descending artery, LAD), kiiritatava sihtmahu (planning target volume, PTV) piirkonda ja võivad saada olulise kiirgusdoosi. Artikli eesmärk on tutvustada hingamisega kohandatud kiiritusravi kui üht võimalikku LADi ja kogu südame kiirgusdoosi vähendamise meetodit ning hinnata kiirgusdooside erinevust sõltuvalt raviplaanist 20 Eesti patsiendi näitel.
Metoodika. Valimis oli 20 rinnavähiga patsienti, kellele tehti vaba hingamisega ja hingamisega kohandatud kompuutertomograafia uuring. Määratleti ohustatud organid ja kiirituse sihtmaht. Koostati kaks võrdse kvaliteediga kolmemõõtmelist raviplaani – vaba hingamisega ja hingamisega kohandatud raviplaan – ning võrreldi LADi maksimaalset ja südame keskmist kiirgusdoosi nende puhul. Kõik patsiendid olid saanud hingamisega kohandatud kiiritusravi, vaba hingamisega raviplaanid loodi võrdluseks.
Tulemused ja järeldused. Hinnates kiiritatava sihtmahu kaetust kuratiivse kiirgusdoosiga, olid mõlemad raviplaanid samaväärse kvaliteediga (p = 0,3568). LADi maksimaalne kiirgusdoos oli hingamisega kohandatud raviplaani korral 2,6 korda (p = 0,0001) ja südame keskmine kiirgusdoos 1,8 korda (p = 0,001) väiksem kui vaba hingamisega plaani korral.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.