CLIPPERS – haigusjuht ja kirjanduse ülevaade
Abstract
CLIPPERS (chronic lymphocytic inflammation with pontine perivascular enhancement responsive to steroids syndrome) on põletikuline, arvatavalt autoimmuunse geneesiga haigusseisund, millele on iseloomulik eeskätt ajutüve ja -silla piirkonna põletikuline aktiivsus, sageli perivaskulaarse ruumi kontrasteerumisega, ning hea ravivastus glükokortikoidravile. Lähtudes põletikukollete asukohast, on enam esinevad sümptomid kõnnakuataksia, diploopia, düsartria. Lisanduda võivad tinnitus, nüstagmid, paraparees ja iiveldus. Histoloogiliselt esineb valdavalt T-lümfotsüütide põhjustatud perivaskulaarse ruumi põletikuline haaratus nii valge- kui ka hallaines. Diagnoosimise eeldus on, et koos esinevad sobiv radioloogiline, kliiniline (sh ravivastus hormoonravile) ja histoloogiline leid. Tüüpiliselt on haigus kroonilise kuluga, ägenemistega ning sel juhul on vaja pikaaegset immuunsupressiivset ravi. CLIPPERSi diagnoosimiseks puuduvad spetsiifilised diagnostilised biomarkerid, mistõttu on selle eristamine teistest sarnastest haigusseisunditest oluliseks väljakutseks. Artiklis on käsitletud CLIPPERSi haigusjuhtu koos kirjanduse ülevaatega.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
