Lülisamba metastaaside kirurgiline ravi Ida-Tallinna Keskhaiglas aastatel 2004–2016
Abstract
Taust. Sümptomaatiliste lülisamba metastaaside kirurgilise ravi eesmärk on saavutada kontroll kasvaja üle, vabastada närvistruktuurid survest ning taastada lülisamba stabiilsus. Kirurgiliselt sekkutakse, kui patsiendi oodatav elulemus on vähemalt 3 kuud.
Eesmärk. Kirjeldada lülisamba metastaaside kirurgilist ravi ja selle tulemuslikkust IdaTallinna Keskhaiglas (ITK) aastatel 2004–2016.
Metoodika. Retrospektiivse kohortuuringu andmeallikad olid ITK paber- ja elektrooniline arhiiv, rahvastikuregister ning surmapõhjuste register. Andmeanalüüsil kasutati kirjeldavat statistikat ja elutabeli meetodit.
Tulemused. Aastatel 2004–2016 opereeriti ITKs lülisamba metastaaside tõttu 112 patsienti. Kasvaja enam levinud algkolded olid rinnanääre (21%) ja eesnääre (13%); 18 opereeritud patsiendil (16%) oli diagnoositud müeloomtõbi. Operatsiooni näidustuseks oli süvenev neuroloogiline defitsiit (58%), lülisamba ebastabiilsus (52%) või ainumetastaas lülisambas (10%). 82 juhul (73%) tehti fiksatsiooni-dekompressiooni tüüpi operatsioon, 9 patsiendil (8%) lülisamba ainumetastaasi eemaldamine en bloc ning 21 juhul (19%) muu operatsioon. Operatsiooni eel ja järel olid võimelised kõndima vastavalt 79 (71%) ja 100 (89%) patsienti. Preoperatiivselt 77-l (69%) ja postoperatiivselt 90 (80%) patsiendil oli põie töö normaalne. Varases operatsioonijärgses perioodis esines tõsiseid tüsistusi 16 patsiendil (14%). Operatsiooni ja elustaatuse hindamise vahelisel ajavahemikul (6 kuud kuni 10 aastat) suri pahaloomulise kasvaja tõttu 79 patsienti (71%); ühe aasta kumulatiivne vähispetsiifiline elulemus oli 59 (95% usaldusvahemik 49–67%). Operatsiooni järel oli elus vähemalt kolm kuud 97 patsienti (87%).
Järeldused. ITKs on lülisamba metastaasidega patsiente opereeritud süveneva neuroloogilise defitsiidi, patoloogilisest murrust tekkinud ebastabiilsuse või ainumetastaasi tõttu. Enamasti on tegemist palliatiivset tüüpi operatsiooniga, mille eesmärk on säilitada või taastada patsiendi elukvaliteet.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
